- Hästi harjumatu on, et õhtul läheb kohe, kui päike on loojunud, täiesti pimedaks. Õhtul kell 18.30 on täitsa kottpime. Muidugi ei ole me sellega veel harjunud, et kui päeval on päike ja 32 kraadi, siis õhtul valitseb pimedus. Ikka ju harjunud, et kui päeval on väljas soe, siis nii kiiresti ei pimene (= Eesti suvi).
- Õlled pannakse väikestesse pudelitesse – 330 või 375ml. Või siis erijuhul 750ml! (Hilisem märkus: täna nägime õllepudelit, mis oli 250 ml!!! Kas seda ei saaks nimeta klaasi, energia, jms raiskamiseks?)
- Kauplusi paistab olevat siinsete asulate ja linnade peatänavatel rohkem kui Eesti linnades. Samas on muidugi igasugused ketikauplused, kiirsöögikohad ja kohvikud koondunud ka kõikidesse suurematesse ostukeskustesse (umbes nagu Eestis on igas keskuses Vero Moda, NS King, Coffee In, jne) Kauplused (v.a mõned toidukauplused) suletakse äripäevadel kell 17.30(!). Väljaarvatud neljapäeval, kui on late shopping ja siis on need kohati avatud lausa kella 21-ni. Nädalavahetused on muidugi lühemad kui teised päevad. Kaubanduskeskused on SUUUUURED. Tihtilugu 4-5-korruselised. Parklaid on isegi rohkemate korruste jagu. Tavaliselt 1. või 2. korruselt on Food Court ehk mitukümmend kohvikut ja kiirsöögikohta külg-külje kõrval reas, keskel on suur plats laudade ja toolidega, kus võib tarbida ükskõik kust ostetud sööki-jooki.
- Sydney’s algavad jõulud 1.oktoobril. Või vähemalt sellest ajast tegelevad kõik juba oma jõuluostlemisega ning enamik kaupluseid on ülekuhjatud jõulunänniga: samad punase ninaga Rudolphid, jõuluvanad punastes kostüümides ja valge härmas habemega, meeletult jõulukulinaid ning igasuguseid kinkepakke.
- Endiselt veel on harjumatu, et IGAÜKS küsib Hi! How are you today? See on nagu üks pikk T-E-R-E, millele peab vastama. Aga eestasele hästi harjumatu, kui vaatad lihtsalt poes ringi ning sulle lähenetakse: How are you doing?. Söögipoe kassas küsib kassiir seda kah ALATI. Sama asi ka iga telefonikõne alguses. Ja samas on huvitav see, et sellele oleks nagu viisakas vastata, kuid ega nad seda vastust tavaliselt ei oota. Minnakse kohe asja juurde.
- Siinsed ajalehed kaaluvad umbes 2 kilo väljaanne ning enamus sellest on üle lehekülje ulatuvad müügireklaamid. Kui ajaleht on koju tellitud, siis see on tavaliselt rulli keeratud ning kas 1) kiletatud või 2) kummiga kokku pandud. Nii nad siis lebavad siinsete villade postkastide kõrval, sest viimased on nii väiksed, et sinna mahuvad ainult õhukesed ja väikesemõõdulised ümbrikud. Ja kui peaks vihma sadama, siis saad märja ajaleherulli.
- Nüüd on siis teada, miks maailmal on probleeme plastikjäätmetega. Oleme elanud oma uues kodus kuskil nädalakese ja selle aja jooksul ka paar korda poes toidukraami hankimas käinud. Meie kilekottidele reserveeritud sahtel on aga selle ajaga täiesti täis saanud. Nad kohe armastavad kõiki asju eraldi kilekottidesse panna. Ja vahel ka kaks, kui peaks minimaalset lekkeohtu olema.
- Kõikjal peetakse lugu Austraalia toodangust. Selle rõhutamist kohtab igal pool. Enamlevinud on näited poodidest, kus müüakse Austraalia OMA liha, OMA juurvili, OMA puuvili jne. Firmad reklaamivad ennast, kui AUSTRAALLASTE poolt asutatud sel ja sel aastal, või siis, et meie firma kasutab AINULT kohalikku (loe: Austraalias sündinud) tööjõudu. Aga enamasti tähendab see ikka seda, et meil on kõrged standardid, kallis tööjõud, viimased kuus aastat põud olnud ja sellest tulenevalt tihtipeale ainult keskklassile taskukohane.
- Jogurtid on siin ülikallid! Enamsti müüakse neid väikesi 4 või 6 kaupa ning hind on umbes 6 dollarit. Õnneks leidsime siinsest säästumarketist (nimeks Aldi) 500 grammise Organic jogurti, mis ei olegi ülesuhkrustatud ning see maksab 3 dollarit. Meie lemmik!
- Sydneys on kõik kõnniteed betoonist. Mõnes kohas v6ib ka väga vähesel määral kohata kõnniteed kiviparketist.
- Õlled pannakse väikestesse pudelitesse – 330 või 375ml. Või siis erijuhul 750ml! (Hilisem märkus: täna nägime õllepudelit, mis oli 250 ml!!! Kas seda ei saaks nimeta klaasi, energia, jms raiskamiseks?)
- Kauplusi paistab olevat siinsete asulate ja linnade peatänavatel rohkem kui Eesti linnades. Samas on muidugi igasugused ketikauplused, kiirsöögikohad ja kohvikud koondunud ka kõikidesse suurematesse ostukeskustesse (umbes nagu Eestis on igas keskuses Vero Moda, NS King, Coffee In, jne) Kauplused (v.a mõned toidukauplused) suletakse äripäevadel kell 17.30(!). Väljaarvatud neljapäeval, kui on late shopping ja siis on need kohati avatud lausa kella 21-ni. Nädalavahetused on muidugi lühemad kui teised päevad. Kaubanduskeskused on SUUUUURED. Tihtilugu 4-5-korruselised. Parklaid on isegi rohkemate korruste jagu. Tavaliselt 1. või 2. korruselt on Food Court ehk mitukümmend kohvikut ja kiirsöögikohta külg-külje kõrval reas, keskel on suur plats laudade ja toolidega, kus võib tarbida ükskõik kust ostetud sööki-jooki.
- Sydney’s algavad jõulud 1.oktoobril. Või vähemalt sellest ajast tegelevad kõik juba oma jõuluostlemisega ning enamik kaupluseid on ülekuhjatud jõulunänniga: samad punase ninaga Rudolphid, jõuluvanad punastes kostüümides ja valge härmas habemega, meeletult jõulukulinaid ning igasuguseid kinkepakke.
- Endiselt veel on harjumatu, et IGAÜKS küsib Hi! How are you today? See on nagu üks pikk T-E-R-E, millele peab vastama. Aga eestasele hästi harjumatu, kui vaatad lihtsalt poes ringi ning sulle lähenetakse: How are you doing?. Söögipoe kassas küsib kassiir seda kah ALATI. Sama asi ka iga telefonikõne alguses. Ja samas on huvitav see, et sellele oleks nagu viisakas vastata, kuid ega nad seda vastust tavaliselt ei oota. Minnakse kohe asja juurde.
- Siinsed ajalehed kaaluvad umbes 2 kilo väljaanne ning enamus sellest on üle lehekülje ulatuvad müügireklaamid. Kui ajaleht on koju tellitud, siis see on tavaliselt rulli keeratud ning kas 1) kiletatud või 2) kummiga kokku pandud. Nii nad siis lebavad siinsete villade postkastide kõrval, sest viimased on nii väiksed, et sinna mahuvad ainult õhukesed ja väikesemõõdulised ümbrikud. Ja kui peaks vihma sadama, siis saad märja ajaleherulli.
- Nüüd on siis teada, miks maailmal on probleeme plastikjäätmetega. Oleme elanud oma uues kodus kuskil nädalakese ja selle aja jooksul ka paar korda poes toidukraami hankimas käinud. Meie kilekottidele reserveeritud sahtel on aga selle ajaga täiesti täis saanud. Nad kohe armastavad kõiki asju eraldi kilekottidesse panna. Ja vahel ka kaks, kui peaks minimaalset lekkeohtu olema.
- Kõikjal peetakse lugu Austraalia toodangust. Selle rõhutamist kohtab igal pool. Enamlevinud on näited poodidest, kus müüakse Austraalia OMA liha, OMA juurvili, OMA puuvili jne. Firmad reklaamivad ennast, kui AUSTRAALLASTE poolt asutatud sel ja sel aastal, või siis, et meie firma kasutab AINULT kohalikku (loe: Austraalias sündinud) tööjõudu. Aga enamasti tähendab see ikka seda, et meil on kõrged standardid, kallis tööjõud, viimased kuus aastat põud olnud ja sellest tulenevalt tihtipeale ainult keskklassile taskukohane.
- Jogurtid on siin ülikallid! Enamsti müüakse neid väikesi 4 või 6 kaupa ning hind on umbes 6 dollarit. Õnneks leidsime siinsest säästumarketist (nimeks Aldi) 500 grammise Organic jogurti, mis ei olegi ülesuhkrustatud ning see maksab 3 dollarit. Meie lemmik!
- Sydneys on kõik kõnniteed betoonist. Mõnes kohas v6ib ka väga vähesel määral kohata kõnniteed kiviparketist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar