esmaspäev, 15. oktoober 2007

Kilgi tagasitulek: Osa 2 – „Keemilised vallatused katusekambris”


Tuli tagasi!
Hakkas tinistama täpselt poole üheteistkümne paiku, kui olime tuled surnuks lasknud. Muud kui kiunus ja kiunus. Ei lasknd sugugi uinuda. Tuli jälle sõjakirves välja kaevata ja ronimisretk ette võtta. Kõigepealt õllekastid (2tk) üksteise otsa pesuruumi laua peale, siis pööninguluuk ülesse, vinnamine kätele, hops luugist sisse ja VAIKUS. Minu peamiseks plaaniks oli tabada kurikael aktilt. Pööningule ronides käis seal veel selline kontsert, et hoia ja keela, kuid kui olin tõrjevahendi päästiku vinna tõmmand tekkis eikuskilt täielik vaikus. No mida on! Kuidas leida riisitera heinakuhjast keset pilkast pimedust? Ainuke lahendus on pista kuhi põlema ja siis hiljem sobrada tuhas. Kuna Napalmi polnud käepärast otsustasin gaasitada. Kükitasin ja ootasin igaks juhuks kuskil viis minutit, et äkki piuksatab ja annab ennast sellega välja. Kahjuks oli see asjatu ootamine ning ma otsustuasin vallandada totaalse gaasirünnaku kilgi vastu. Pihustasin kohe oma putukamürgi pudeli tühjaks, kuid asja eest. Vaikus jäi selleks ööks pidama.
Järgmisel päeval varusin endale veel keemiat ning praegu olen stand-by olekus.
Kas tuleb Osa 3 ja Osa 4 või piirdub asi sellega?

Putukatõrjur M. Ilp


öised ronimisharjutused e. teel pööningule.


Pööning kogu oma hiilguses. Vähe soojusisolatsiooni, kuid palju ämblikuvõrkusid. Arva ära, kes on üleval paremas nurgas.



"PIHUSTAJA"

Kommentaare ei ole: