Võib olla peaks me siiski mõtlema farmi minemisele. Selliseid kiireid pakkijaid osatakse farmis kindlasti hinnata. Jõudis eelmise nädala kolmapäevaga kätte aeg veeta meie Pennant St. elamises viimane öö. Aga, et asjad veel pakkimata, sai tuli ka seda asja korraldada. No saigi siis Intsuga vihmast ilma trotsides ikka kuivati, pesumasina ja toolid masina peale mahutatud ja uude kohta sõidutatud. Järgmiseks õhtuks jäid veel voodi ja külmik. Edasine plaan nägi ette, et topime oma asjad seljakottidesse ja loeme pakkimise lõpetatuks. Järsku olime aga dialemma ees, et kuigi oleme elanud siin suht kokkuhoidlikult ja mitte endale igasugust mitte vajalikku träna soetades, tulid nõud, totsikud ja potsikud, söömata jäänud söök ja need paar soetatud ride ja jalanõud kastidesse toppida. Toppisimegi ja tegime seda suht siva. Kokku kulutasime oma kahepäevasel kolimisaktsioonil pakkimisele ja kolimisele kõigest neli tundi. Tundub suhteliselt hea tulemus. Aga ega muidu kiireks kolijaks saa, kui palju ei koli. Seda asja oleme Mariliniga usinalt viimastel aastatel harjutanud ja nüüd siis ongi tulemused käes. 
Nüüd peab vaid CVsse vastava sissekande tegema, et tulevased tööandjad teaksid, et peale kõige selle, et oleme ilusad, targad ja osavad , suudame kolme ja poole tunnise (järgmisel korral on kogemus jälle suurem ja kindlasti ka aeg parem) ettehoiatamise peale laagri kokku lüüa ja uuele aadressile liikuda. Väikese nõuandena võin kõigile soovitada soetada endale korralikk kolimisvarustus ehk siis pädevad kolimis kastid. Minule nimelt sattus üks sihuke kehvemat sorti põhjaga kast, mis kohe ka ühe intsidendi tekitas. Olen asjade tassimisel ikka jälginud, et käsi saaks kasti alla, kuid seda kasti mast tõstes ei jõudnud veel kätt alla panna, kui selle pappkasti põhi valla lõi ja kogu krempel kivipõrandale kolksatas. Tulenevalt kasti sisust saab meil kõvasti õnne tulema, sest tekitasin kohe mitme aasta jagu killuõnne ette. Sellest võib aru saada nii, et sellesse kasti olime pakkinud oma kööginõud koos klaasidega. Kui see krempel siis vastu kivipõrandat põrutas oli lärmi ja kilde kõvasti. Viiest klaasist ei jäänud terveks ühtegi :) Vot nii palju on õnne tulekul.Neljapäeva (05.06.08) õhtust algas meil siis uus elu perek. Ulmaste juures popsidena. Arutati ka võimalust, et meie seisust võrdsustada majasoku omega, kuid pops on selline mõnusam , suupärasem ja lühem väljend mida on palju suupärasem kasutada. Leppisimegi kokku, et Austraalia on sellise vabama mõtlemisega maa ja sedapuhku ei ole ka hullu, kui popsid elavad pererahvaga sama katuse all. Esialgsed plaanid näevad ette, et kulude optimeerimise mõttes elame kuni oma Eesti reisini siin 2/14 Beaumaris Avenuel ja siis tagasi tulles vaatame endale uue elamise. Praegu tundub, et uus koht saab olema mõni järjekordne kahetoaline, kas siis Castle Hilli, kus ma töötan või siis Parramattasse, mis oli Sydney lähim suur asula. Nüüd on muidugi see üks osake linnast ja kui võrrelda Castle Hilliga, siis isegi vast kesklinnale lähemal. Parramatta kasuks räägib see, et seal on väga hea rongiühendus, normaalne infrastuktuur ja kirev rahvastik. Vahemaade kohapealt võiks see vast võrduda Lasnamäelt Mustamäele kolimisega.
Praegu siis aga täidame popsikohustusi ja püüame oma vana korterit üle anda ja tagatisraha kätte saada. Reede hommikul oli esimene üritus. Reede pärastlõunal teine, mille tulemus oli sama, mis esimesel. Kinnisvara agent ei ilmunud kohale. Vabandas küll ette ja taha, kuid siiski. Proovime teisipäeval uuesti, sest esmaspäev on ühe kauge maa vana kuninganna sünna, mille puhul on siin maal vaba pave ja raadios lastakse head Briti mussi. Loodetavasti saab korteri üle antud ilma probleemideta. Loodetavasti saab selle ootamise eest vähemalt hea kirjakese kaasa, mida siis uuele agenturile näidata ning mis peaks meie uue korteri rentimise tunduvalt lihtsamaks muutma.
Indrek oli isegi nõuetekohase varustuse selga ja pähe pannud.
Kolimisekspert Mihkel
10.06.08
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar