Tavaline taks. Olles jälle päevakese usinasti tööd teinud ja ikka endamisi arutanud, et miks see kaasapandud kõvaketas ei suuda vajalikul hulgal infot korraga vastu võtta, suundusime koos vihmavarjuga mulle vastu tulnud Mariliniga neljapäevaõhtusele osturallile.
Esiteks suur fliis, et jahedamad õhtud õdusamad oleksid, siis toidukraam ja väike naps. Marilin tahtis endale koorekat saada ja ma võtsin siis ühe punase ja valge veini kah nii igaks juhuks. Mine sa tea, kunas marjaks ää kulub. Ja kuluski. Jõudes koju plaanisime ostetud loomaliha tükeldada, maitsestada ja pannile lüüa. Kõrvale keedetud juurikad. Plaan väga ponks aga samas ka väikese nipiga, kuna siinmail on veiseliha laialt levinud ja armastatud. Oleme isegi seda teha üritanud, kuid siiani oleme, meisterkokad nagu me oleme, kahjuks jänni jäänud. Liha on sihuke kõva saanud.
Seekord tegin tükid väiksemad, maitsestasin ja lõin tulisele pannile. No praadisid siis seal naza. Tundus, et seekordne üritus edeneb suhteliselt hästi. Et poolpehmet/poolkõva liha veitsa turgutada, sai punaveinilt kork maha keeratud (kuskil 80% kohalikest veinidest ja õlledest on keeratava korgiga. Kohalikud väidavad, et keeratav kork pidi veini säilimisele paremini mõjuma. Ise arvan, et nad pole veel siiamaani mõistnud, kuidas pudelisuust suurem kork sinna sisse mahub) ja osa veini pannile valatud. Plaan oli lihtne. Kokad pidid kraadid välja aurutama ja sisse hingama ja lihale sellise maheda tooniga veinmaitse jätma. No vot ja õnnestuski, sest lihale jäi selline mahe ja mõnus vürtsikas maitse. Viimase elemendina lisasin maitsvale lihale äsja poest katsetamiseks ostetud piprakastme.
Kaste sai lisatud ja söök ilusasti serveeritud. Olime kohe suhteliselt õhinas, sest juba ilma kastmeta tundus liha väga hea. Aga oh õnnetust. Lisades vürtsikale lihale pipprakastet keerasime kokku tõsise Tai eine.
Teine kord oleme targemad. :)
Mihkel
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar