kolm

Täna on väga märkimisväärne päev. Mitte ainult sellepärast, et algas uus nädal või et väljas olid taas vaid "napid" 29 kraadi. Hoopis see fakt, et me Mihkilga käisime täna oma kodubasseinis ujumas. Mõni (eriti kohalik) võiks arvata, et mis selles siis nii tähelepanuväärset on. Aga see oli meie ESIMENE kord. Kolme päeva pärast oleme siin elanud täpselt 3 kuud. Selle aja jooksul oleme kindlasti 33 korda mõelnud, et võiks aeda minna ja vette sulpsata. Aga seni oli see vaid mõtteks jäänud. Minu ema aga on palju eeskujulikum siinse üürikorteri hüvede nautija. Tema läks juba kolmandal päeval ennast sinna jahutama. Ehk oleks varemgi läinud, kuid me sõidutasime teda mööda linna ringi ja alles hilisõhtul tõime koju magama :) Nüüd aga on ta iga päev seal lühemalt või pikemalt ujumas käinud. Mulle endale on ka uskumatu, kuidas meie pea 3 kuu jooksul ei suvatsenud/jõudnud/võtnud kätte/julenud/jms, kuid ema täiesti iseseisvalt ja ilma igasuguse utsitamiseta läks ja nüüd käibki ja käibki. Ja ega meie tänast päeva eraldi välja ei valinud ega midagi ette ei planeerinud! See oli hoopis nii, et trennis täna konditsioneer ei töötanud -> olemine oli palv -> jõudsime kodu lähedusse ja ma hakkasin lõõpima, et peaks nüüd ujuma minema -> 3 minutit hiljem hüppasime koos riietega basseini.

Marilin