kolmapäev, 3. detsember 2008

Kolmapeva õhtu

Täna 03.12.09 otsustasime veeta õhtu kodus pisikeste pannukate ja DVD’de seltsis.

Esialgu oli kül natuke arutamist, et kas teha tatra putru või pannukaid, sest kumbagi pole juba pikemat aega saanud, kuid seekord jäid peale hapupiima (no mitte päris hapupiima vaid Butter Milk’i, mis on sarnane kraam) pannukad. Tuleb vaid loota, et tatraputru, kunagi lähitulevikus saab. Võib ju küsida, et miks mul selle tatra järgi nii koledad neelud käivad, kuid vastus on väga lihtne – siinkandis ei teata tatrast midagi ning seda juba niilihtsalt poest ei leia. Olles olnud Eestis tatraga tõsiselt sinapeal, siis jookseb vägisi iga kord sülg suhu, kui heast tatrapudrust juttu tuleb.

Seekord jäid siis pannukad ja kaks DVD’d. Laenutamine postkastist leitud sooduskupongiga läks meile maksma $5 ning selle raha eest saab filmid vaid üheks õhtuks. Niisis, et asi aus olek läksime kahekesi filme valima. Teinekord, on juhtunud lihtsalt, et kas leitakse hunnik pehmeid või hunnik kõvasid filme ja siis on tükk aega arutamist, et kes oma omad tagasi riiulisse viib. Sestap käisimegi kahekesi valimas. Minu silm jäi pidama sellisel filmil nagu „Get Smart“, mis võib olla lustakas, kuid samas võib olla tegu ka täieliku jaburdusega. Loota jääb ainult, et see vähegi sellele nähtud seriaalile sarnaneb, mille põhjal see tehtud on.

Marilin aga valis Austraallaste ebajumala (ABBA) muusika põhjal kokkukirjutatud lookese millel nimeks „Mamma-Mia!“. Ei teagi, kas tuleks asjasse suhtuda hoiakuga „SOS“ või nagu „ Thank You for the Music“.

Igatahes, elame ja näeme.

Neljapäeva hommik on kolmapäeva õhtust targem!

Musi küpsetatud pannukad viisid keele alla, kuid filmivalikuga läksime sellel korral kahjuks alt. „Mamma Mia!“ oli film pensiokatest, kes arvasid, et nad laulda oskavad ning olid sedapuhku oma muuvistaari miljonite eest endale sellesse filmi osa ostnud. Brosnan jäägu ikka Bondiks ja Meril Streep mõneks ma ei tea kah kelleks (igatahes mitte lauljaks).

Minu äranägemise järgi valitud „Get Smart“ oli mõningate humoorikate kohtadega, kuid üldiselt jäi ka see lõpuni vaatamata, sest uneaeg tundus nagu väärtuslikumana. Nii et seekord sattusime lausa kahe pussaka filmi peale.

Mihkel

Kommentaare ei ole: