Vahetult enne Eestisse tulekut võttis mu lahke sülearvuti vastu ühe külalise. Perekonnanimega Troja. Selle tulemusel oli mu kallist (mitte raha vaid pigem selles sisalduva informatsiooni mõttes) läpakast järjel vaid tumehall kest. Õnneks tänu Mareki abile ärkas mu hp siiski uuele elule. Nii uuele elule, et nüüd on uus ja võimsam kõvaketas ja see ei tea midagi, mis mu armas hp kunagi endas on hoidnud. Mõned neist kirjadest, piltidest ja lõigud koolitöödest on vaid mu isiklikus mälus... ja kui kauaks sedagi? Tagant järgi on muidugi tark mõelda, et miks ma kõiki oma faile IGAKS JUHUKS välisele kõvakettale ei kopeerinud. Õnneks muusika ja suurema osa piltidega olin ma seda teinud. Ja seda puhtalt ruumikitsikuse tõttu. (siin oleks paslik koht küsida: kas teil on oma koopiad juba tehtud?)

Kuna mu hp on olnud sama usin tööd tegema ja ringi reisima nagu minagi, siis nüüd "murdus" ta selle suure koorma all. Ehk siis ma pean uue adapteri leidma. Seniks on tal mul jälle lihtsalt üks tumehall kest. Sellepärast ärge küsige, kus on viimase paari nädala pildid ja tekstid. Eks nad tulevad. Lihtsalt väikese ajalise nihkega :)

parimat,

Marilin

Hilisem märkus: hmm, kas osta uus adapter kohalikust poest, kust saab selle kätte 5 minutiga või tellida Ameerikast, kust saab selle 3 korda odavamalt, kuid pole päris täpselt teada, et mitme päeva pärast ta saabub?..hmmm