neljapäev, 17. aprill 2008

Sooja es põle!

Olen ikka endast arvanud (võib olla on sõbrad, kes mind pikemalt tunnevad teisel arvamusel) kui suhteliselt rahumeelsest inimesest, kes teinekord natuke toriseb, kui talle midagi ei meeldi, kuid üldiselt püüab ilma väga suure kärata hakkama saada. Täna aga ajas harja kohe täitsa punaseks. No mis jama see on, kui raha küstakse, kuid teenust ei pakuta.
Meie Mariliniga tunneme ennast siin maal ikka ajutiste külalistena, kes austavad kohalikke kombeid ja tavasid ning püüavad omale võetud kohustustega hakkama saada. Nii maksamegi kaks korda kuus ilusasti Fitness First’ile liikmemaksu, kuid nende poolt pakutav jääb ikka kesiseks.
Juba peale oma esimest trenni saunas istudes sain aru, et ega hõisata pole midagi ning leppida tuleb +85 kraadise saunasoojaga. No olgu. Õlu on neil siin väikses pudelis. Harjusin ää! Rool on siin jälle valel pool. Kah harjusin ää! Aga sellega, et viimasel ajal ei saa „kuum” Soome saun tihti enam üle 75 kraadi sisse on lubamatu. Saaks aru, et ma nõuaks midagi ebainimlikku ja kliente ohustavat nt. 110C. Oh ei.
Kuskil kaks kuud tagasi oli elektrikeris päris tuksis. Peale uuenduskuuri oli tekkinud leiliruumi temperatuuri anduri ette selline kaitsekopsik, mis muutis andurile ligipääsu suht võimatuks. Eks enne seda kopsikut sai ikka sauna minnes joogipudeliga külma vett kaasa võetud. Seda siis andurile pritsitud ning nö väikese pettuse abil temperatuur ikka sinna 100 kraadi peale venitatud. Muidugi ei teinud me neid trikke siis, kui saunas kohalikke viibis, sest siis oleks ilmselt leiliruumi seinal asuv punane EMERGENCY nupp kohe käiku läinud. Kuna osa pudelist läks anduri turgutamiseks siis teine osa leidis tee kerisele. Võiks öelda, et olles eriti hoolas, võib saada ka kerise tennide peale asetatud neljale kivile pihta ja oh siis seda rõõmu, kui leiliruumi suhteline niiskus tõuseb susinaga natuke kõrgemale. Üldiselt on ikka nii, et teinekord higistama ei hakkagi, sest saunas on nii kuramuse kuiv.
Muidugi jääb ka arusaamatuks see, miks on sauna uksel suur kiri, et LEILI EI TOHI VISATA! Endal on suured teed kaljustest mägedest läbi raiutud aga kolmekümment kivi ei leidu millega elektrikerise tennid ära katta, et leili visates leige vesi neid va tenne läbi ei kärsata.
Kogu selle eelnevaga tahtsin ma seda öelda, et see oli viimane piisk minu karikasse. Trennist lahkudes plaanisin registratuuris istuva asjapulgaga veitsa pragada. Lootsin ise veel, et vast on mõni noormees vahepeal tööle tulnud, sest siis on kergem oma raju Eesti aktsendiga häält tõsta ja kurjustada.
Heheee! Vahepeal oligi pukki mingi meesterahvas pandud. Tõmbasin aga kopsud õhku täis, et suurem ja vihasem välja näha ning sammusin asjapulga juurde. Aga oh õudu. Ei tulnud mu pragamisest suurt midagi välja, sest see mehike, kes seal registratuuris istus oli sihuke natuke kõõrdsilmne ja virila naeratusega. Pealegi hakkas ta kohe ette ja taha vabandama ning lubas juhatajaga kohe homme rääkida. No mis sa sellise vennaga kurjustad või kedagi! Oleks siis veitsagi põhjust andnud, kuid ei. Nii vaibus ka minu tusk ning lootes tühisele lubadusele, ootan helgemat homset ehk sooja sauna.

Kallid sõbrad - minge sauna! Kunagi ei tea millal hea saun võib kättesaamatu ja meeletu luksusena tunduda!
Ajage kehad kuumaks, vihelge ja kallake ennast siis külma veega üle. Seejärel eesruumi istuma ja saunajooki maitsma.
Saunajoogi retsept minu onult: Võta sihuke hea liitrine tavaline kann või õllekann. Kalla sisse pudel Saku Tumedat ja sama palju Linnuse kalja. Vaata, et nii kali kui ka õlu oleksid jahutatud. Segu tee enne lavale minekut valmis siis on suur mull lavalt tulles juba joogist välja läinud ja saab seda mahedat kraami kohe suure sõõmuga tarbima hakata. Maitse asi, kuid ka väga paljud õrnema soo esindajad on seda segu kiitnud.

Sossud tervitused

Mihkel
saunalemb

Kommentaare ei ole: