Kena laupäeva hommik. Pikk töönädal selja taga ja lühike nädalavahetus ees. Mida siis teha? Egas tänapäeva inimesele polegi palju vaja, sest järjekordne allahindlustelaine kutsub kõiki poodlema.
Ega meil siin lehti tellitud ei ole, kuid tulevad need ikkagi. Iganädalased on kaks tasuta kohalikku lehte, mis lisaks tosinale ajakirjanduslikult nõrgale ja mittemidagiütlevale artiklile pakuvad lisaks veel 100 lehekülge kuulutusi stiilis, meil jälle ale, meilt neli mõtetust kolme hinnaga jne. Peale selle saabub ka igapäevast rämpsposti. Kasutades internetis e-maili saad oma postkastile vajalikud tõkked peale panna, et rämpsposti ei tuleks. Postkasti tuleva rämpspostiga on aga raskem. See tuleb vägisi ja inimlik uudishimu kohe sunnib neid läbi lappama. Noh ja nii sa siis oledki oma suht-koht ainsaks vabaks hetkeks, laupäevaks, varustatud väärtusliku infoga.
Peale esimest ringutust, nentimist, et päikesepaisteline ilm on ilmtingimata just sobivaim siseruumides viibimiseks, sööme ootusärevalt mannaputru. Hommikusöök söödud, silmnägu puhtaks pestud ei jäägi muud üle, kui rõõmsameelselt hõisata: "Poodi!- mis seal enam mõelda veel!".
Üldiselt on siin Austraalias nii, et üks soodusmüük ajab teist taga. Neil on siin igal aastaajal suur soodusmüük + peale igat suuremat püha nagu lihavõtted, jõulud, kuninganna sünnipäev, Austraalia päev + lao tühjendusmüügid + kolimiseelsed müügid. Üldiselt tundub, et kes ostab midagi soodukavälisel ajal saab ikka no nii petta, et anna aga olla, sest soodukas tähendab enamasti 10 - 70% hinnad all. See muidugi ei tähenda, et asjad oleksid Eesti mõttes imeodavad. Pigem jäävad hinnad ikka Eesti hindade kanti või siis veitsa allapoole (sooduka ajal).
Mis on siis ostuhullu iseloomustav näitaja? Kindlasti on üheks näitajaks aeg, et kui kaua suudab keegi poest poodi kulgeda ja ostinguga tegeleda. Samas ei määratle see veel üheselt, mis klassist meie poodleja on. Kas on tegu edukat poodlejaga, kõrgklassi poodlejaga või siis soodukiga.
Edukas poodleja - on kursis soodusmüükidega, kust soetab enamus oma mittevajaminevatest asjadest, kuid kes ei põlga ära ka soodustuseta kaupa ning kes satub teinekord ka butiiki.
Kõrgklassi poodleja - Paneb põhirõhu brändile ja hinnalistele pisividinatele. Poeliigiks on butiik ning territooriumiks kesklinna peened ostutänavad.
Sooduk - Ega tegu ei ole halbade inimestega. Tegu on lihtsalt inimestega, kes ostavad siis, kui hinnad on vähemasti -30% maas ning kui ostavad, siis juba kuhjadega.
Et siis ikka korralikult paika panna, et kellega meil tegu tuleb mängu tuua teinegi tegur. Selleks on hind. Vaadates aega ja hinda saamegi poodlejat iseloomustava ühiku dollar/tunnis e. $/h .
Meie tänane marsruut läks läbi Rouse Hilli Windsorisse ning siis tagasi koju. Peab kohe alguses ütlema, et kulutasime, kuid jääme siiski soodukiteks, sest ostuhullus ei saanud meist võitu ning sellepärast, et sõit Rouse Hillist Windsorisse ( mingi 15km) mõjus halvasti $/h näitajale. Sellele vaatamata oli üks väga tore ja päikesepaisteline päev. Sai paari ostu näol oma tagavarasid (nii puuvilja kui ka riide omasid) täiendatud ning sai mõnusasti Windsori nimelises külakesega tutvutud.(Vaata pilte!)
Kohe jälle mõnus on peale nädalast kontoris istumist natuke jalutada, sooja päikese käes peesitada (õuesooja päikese käes 22C. Not bad for winter!) ning mõelda, et Eestisse tulekuni on jäänud veel loetud arv nädalaid.
Tervitades
Mike
Lisan ka paar pilti meie laupäevasest väljasõidust
Ega meil siin lehti tellitud ei ole, kuid tulevad need ikkagi. Iganädalased on kaks tasuta kohalikku lehte, mis lisaks tosinale ajakirjanduslikult nõrgale ja mittemidagiütlevale artiklile pakuvad lisaks veel 100 lehekülge kuulutusi stiilis, meil jälle ale, meilt neli mõtetust kolme hinnaga jne. Peale selle saabub ka igapäevast rämpsposti. Kasutades internetis e-maili saad oma postkastile vajalikud tõkked peale panna, et rämpsposti ei tuleks. Postkasti tuleva rämpspostiga on aga raskem. See tuleb vägisi ja inimlik uudishimu kohe sunnib neid läbi lappama. Noh ja nii sa siis oledki oma suht-koht ainsaks vabaks hetkeks, laupäevaks, varustatud väärtusliku infoga.
Peale esimest ringutust, nentimist, et päikesepaisteline ilm on ilmtingimata just sobivaim siseruumides viibimiseks, sööme ootusärevalt mannaputru. Hommikusöök söödud, silmnägu puhtaks pestud ei jäägi muud üle, kui rõõmsameelselt hõisata: "Poodi!- mis seal enam mõelda veel!".
Üldiselt on siin Austraalias nii, et üks soodusmüük ajab teist taga. Neil on siin igal aastaajal suur soodusmüük + peale igat suuremat püha nagu lihavõtted, jõulud, kuninganna sünnipäev, Austraalia päev + lao tühjendusmüügid + kolimiseelsed müügid. Üldiselt tundub, et kes ostab midagi soodukavälisel ajal saab ikka no nii petta, et anna aga olla, sest soodukas tähendab enamasti 10 - 70% hinnad all. See muidugi ei tähenda, et asjad oleksid Eesti mõttes imeodavad. Pigem jäävad hinnad ikka Eesti hindade kanti või siis veitsa allapoole (sooduka ajal).
Mis on siis ostuhullu iseloomustav näitaja? Kindlasti on üheks näitajaks aeg, et kui kaua suudab keegi poest poodi kulgeda ja ostinguga tegeleda. Samas ei määratle see veel üheselt, mis klassist meie poodleja on. Kas on tegu edukat poodlejaga, kõrgklassi poodlejaga või siis soodukiga.
Edukas poodleja - on kursis soodusmüükidega, kust soetab enamus oma mittevajaminevatest asjadest, kuid kes ei põlga ära ka soodustuseta kaupa ning kes satub teinekord ka butiiki.
Kõrgklassi poodleja - Paneb põhirõhu brändile ja hinnalistele pisividinatele. Poeliigiks on butiik ning territooriumiks kesklinna peened ostutänavad.
Sooduk - Ega tegu ei ole halbade inimestega. Tegu on lihtsalt inimestega, kes ostavad siis, kui hinnad on vähemasti -30% maas ning kui ostavad, siis juba kuhjadega.
Et siis ikka korralikult paika panna, et kellega meil tegu tuleb mängu tuua teinegi tegur. Selleks on hind. Vaadates aega ja hinda saamegi poodlejat iseloomustava ühiku dollar/tunnis e. $/h .
Meie tänane marsruut läks läbi Rouse Hilli Windsorisse ning siis tagasi koju. Peab kohe alguses ütlema, et kulutasime, kuid jääme siiski soodukiteks, sest ostuhullus ei saanud meist võitu ning sellepärast, et sõit Rouse Hillist Windsorisse ( mingi 15km) mõjus halvasti $/h näitajale. Sellele vaatamata oli üks väga tore ja päikesepaisteline päev. Sai paari ostu näol oma tagavarasid (nii puuvilja kui ka riide omasid) täiendatud ning sai mõnusasti Windsori nimelises külakesega tutvutud.(Vaata pilte!)
Kohe jälle mõnus on peale nädalast kontoris istumist natuke jalutada, sooja päikese käes peesitada (õuesooja päikese käes 22C. Not bad for winter!) ning mõelda, et Eestisse tulekuni on jäänud veel loetud arv nädalaid.
Tervitades
Mike
Lisan ka paar pilti meie laupäevasest väljasõidust
Marilin:"Pood, kuhu mulle meeldib alati sisse põigata, kuid kunagi ei osta ma sealt midagi"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar