See sissekanne on RANGELT keelatud kõigile ülimalt nõrganärvilistele, eriti aga kõigile üle 60-eluaasta või teistele, kes on Marilini tervise pärast liigmuretsejad. Ühesõnaga ükski vanaema ei tohi näha ridagi sellest kirjast, eks!?
NB! Sissekanne on kirjutatud 20.noveembril, kuid jäi millegipärast üles panemata.
2 nädalat tagasi (5.nov) läksid siin ilmad väga külmaks ja hakkas sadama. Kohe iga päev ja pangega. Suutsin juba esimesel päeval, vaatamata kasutusele võetud meetmetest (2 T-särki ja pusa), ennast ära külmetada. Järgmine päev olin topelt ettevalmistatud: 3 t-särki, pusa, jakk ja villane sall. See oli maksimum, mis mu riidekapp välja annab! Nägin välja nagu Kubu-Juss aga tuul ja rõskus oli minu kallal juba oma töö teinud. Nuuskasin enda ja laste nina vaheldumisi. (Laste ninasid ikka kummikinnastega nagu siin reeglid nõuavad!)
See ilm ei olekski jalust murdev, kui peaks minema punktist A punkti B, kuid seista või isutuda mänguväljakul, mis on poolenisti kaetud küll varjuga, kuid siiski pea 3 küljest tuulele avatud, ei ole sellisega ilmaga teps mitte rõõm.
Ilmad olid too nädal püsivalt külmad ja vihmased (palju vist ei erinenud Eesti omadest) ning minu nina nii tatine nagu ei kunagi varem. Neljapäeval olime Mihkliga viidud lausa viimase piirini. Läksime siis poodi ja ostisme paksu teki. Mitte mingi õhukese Summer teki, vaid kohe mõeldes talvele.
Laupäeval oli väljas juba kevadiselt soe ning me käisime Katre ja Indreku (see Eesti perekond, kes elab siin meie kandis) juures grillimas. Seal tegime Vana Tallinnaga profülaktikat aga lõppkokkuvõttes see mu kõrvadele ei toiminudki nii hästi kui lootsime. Õhtul olid kõrvad lukus ja üks tegi valu ka. (vist ei saanud piisavalt vanakat? Või mis te arvate?)
Sellest ajast kuni praeguse hetkeni (kohe saab 2 nädalat!) olen ma olnud suhteliselt kõrvutu ehk pool-kurt. Tavaliselt on üks kõrva rohkem kinni kui teine (mida nad teevad vaheldumisi), kuid päris lahti ei ole neist kumbki läinud. Päris jube. Hirmutas mind ka ikka päris korralikult ära. Hakkasin juba mõtlema igasuguste põskkoopa- ja keskkõrvapõletike peale. Mihkel rahustas ja ütles, et eks see nohust tulene, kuid ma ei olnud kunagi varem midagi sellist kogenud ning hirmutab ikka ära küll, kui maitset ei tunne, nina on kinni, kõrvad on lukus ja mandlid on 4 korda suuremad.
Nüüd nädalavahetusel mõtlesin, et kui paremaks ei lähe, siis lähen esmaspäeval arsti juurde. Ei tea, kas tõbi hakkas arstionud kartma või mis aga mingi ime läbi tundsingi ennast esmaspäeval paremini. Olin just Mihklile kekanud, et näe kui hea. Tulemus: õhtul olid mõlemad kõrvad täiesti lukus. Ei ole ikka tark enne õhtut hõistata. Lisaks hakkasvasak kõrv öösel sellist põrgu valu tegema, et hommikul olin arsti ukse taga platsis. Maksin oma 60 dollarit(!!!) visiiditasu. Asiaadist arst vaatas ja katus ja küsis ning kirjutaski mulle antibiootikumid, mida nüüd 2 korda päevas võtan.
Mingid vastikud suured rohud on, millel kõik pakendiinfolehelel nimetatud nõmedad kõrvalmõjud :( Teevad uniseks- linnuke! Võivad põhjustada kõhulahtisust – linnuke! Jne
Lisaks nad on ise suuruselt nii pirakad, et hea üldse, et kurgust alla suudan nad uhada. Neid tuleb võtta vahetult enne sööki ja vähemalt klaasi veega. Ja üldse need panevad mind janutama. Igapäev joon tubli 2 liitrit vedelikku kui mitte rohkem. Oma uniseks tegeva kõrvamõjuga olen ma nagu väike beebi. Ärkan üles (kl 7.30), võtan oma rohu, söön koos Mihkliga, siis ta läheb tööle ja mina püüan Harry Potterit lugeda, kuid silmad ei püsi üldse lahti. Siis keeran magama. Täna magasin mingi 3-4 tundi. Vahepeal on vaja vetsus käia, sest eks see vedelik peab ju kuskilt välja tulema. Õnneks võtan meid rohtusid ainult kokku 5 päeva. Siis peaks kõik oky-doky olema. Eks näis. Nädalavahetuseks tahaks jälle jalule saada, sest Katre ja Indrek ostsid minibussi ning nad võtaksid meid see näd.vahetus kuhugi kaasa.
Ma tahan oma kuulmist ja maitsemeeli tagasi saada! Üldse ei ole fun nautida sööki, kui maitset peaaegu ei tunnegi. Üks päev siis mõtlesin, et kui maitset ei tunne, et siis võin ju küüslauku süüa ja terveks saada. No kui ma siis võtsin seda puhast küüslauku, siis ikka tundsin selle maitset küll!! Ja kuidas veel. Aga võtsin juustu juurde ning sõin võidukalt terve küüne kenasti ära. Pärast veel 2 päeva tundsin seda oma suus või kuskil söögitorus tulemas.
Update (seisuga 4.detsember)
Võtsin oma 5-päevase antibiootikumide kuuri ära ja olin sama tark kui kuuri alguses. Valu enam ei teinud, kuid kuulmist endiselt ei olnud. Adelaides oleku ajal käisin taaskord arsti juures, maksin 55 dollarit, et arstionu saaks öelda, et ostku ma teine pakk neid samu tablette veel välja ja krõbistagu aga edasi. Ütles, et need on head rohud. Jah, raudselt. Teevad ruttu terveks ja ebameeldivaid kõrvalmujusid ka ei ole. (kuuled seda iroonia nooti, jah?)
No mind mingi tühine kõrvapõletik ei murra! Järgmine päev hullasin okeaanilainetes nagu ei midagi.
Praeguseks on teine 5-päevane kuur ka läbi. Jummal tänatud! Enam ei oleks suutnud seda taluda, sest neil leidus veel kõrvalmõjusid! Nad ajasid mu kõhu punni nagu ma oleks 7 kuud rase. Ja siinkohal ma ei liialda. Ma ei saa teile pilte üles riputada, sest muidu mõni arvaks, et ma püüangi rasedust maha salata.
Kõrvad tunduvad peaaegu et lahti. Vask on veel kahtlane.
NB! Sissekanne on kirjutatud 20.noveembril, kuid jäi millegipärast üles panemata.
2 nädalat tagasi (5.nov) läksid siin ilmad väga külmaks ja hakkas sadama. Kohe iga päev ja pangega. Suutsin juba esimesel päeval, vaatamata kasutusele võetud meetmetest (2 T-särki ja pusa), ennast ära külmetada. Järgmine päev olin topelt ettevalmistatud: 3 t-särki, pusa, jakk ja villane sall. See oli maksimum, mis mu riidekapp välja annab! Nägin välja nagu Kubu-Juss aga tuul ja rõskus oli minu kallal juba oma töö teinud. Nuuskasin enda ja laste nina vaheldumisi. (Laste ninasid ikka kummikinnastega nagu siin reeglid nõuavad!)
See ilm ei olekski jalust murdev, kui peaks minema punktist A punkti B, kuid seista või isutuda mänguväljakul, mis on poolenisti kaetud küll varjuga, kuid siiski pea 3 küljest tuulele avatud, ei ole sellisega ilmaga teps mitte rõõm.
Ilmad olid too nädal püsivalt külmad ja vihmased (palju vist ei erinenud Eesti omadest) ning minu nina nii tatine nagu ei kunagi varem. Neljapäeval olime Mihkliga viidud lausa viimase piirini. Läksime siis poodi ja ostisme paksu teki. Mitte mingi õhukese Summer teki, vaid kohe mõeldes talvele.
Laupäeval oli väljas juba kevadiselt soe ning me käisime Katre ja Indreku (see Eesti perekond, kes elab siin meie kandis) juures grillimas. Seal tegime Vana Tallinnaga profülaktikat aga lõppkokkuvõttes see mu kõrvadele ei toiminudki nii hästi kui lootsime. Õhtul olid kõrvad lukus ja üks tegi valu ka. (vist ei saanud piisavalt vanakat? Või mis te arvate?)
Sellest ajast kuni praeguse hetkeni (kohe saab 2 nädalat!) olen ma olnud suhteliselt kõrvutu ehk pool-kurt. Tavaliselt on üks kõrva rohkem kinni kui teine (mida nad teevad vaheldumisi), kuid päris lahti ei ole neist kumbki läinud. Päris jube. Hirmutas mind ka ikka päris korralikult ära. Hakkasin juba mõtlema igasuguste põskkoopa- ja keskkõrvapõletike peale. Mihkel rahustas ja ütles, et eks see nohust tulene, kuid ma ei olnud kunagi varem midagi sellist kogenud ning hirmutab ikka ära küll, kui maitset ei tunne, nina on kinni, kõrvad on lukus ja mandlid on 4 korda suuremad.
Nüüd nädalavahetusel mõtlesin, et kui paremaks ei lähe, siis lähen esmaspäeval arsti juurde. Ei tea, kas tõbi hakkas arstionud kartma või mis aga mingi ime läbi tundsingi ennast esmaspäeval paremini. Olin just Mihklile kekanud, et näe kui hea. Tulemus: õhtul olid mõlemad kõrvad täiesti lukus. Ei ole ikka tark enne õhtut hõistata. Lisaks hakkasvasak kõrv öösel sellist põrgu valu tegema, et hommikul olin arsti ukse taga platsis. Maksin oma 60 dollarit(!!!) visiiditasu. Asiaadist arst vaatas ja katus ja küsis ning kirjutaski mulle antibiootikumid, mida nüüd 2 korda päevas võtan.
Mingid vastikud suured rohud on, millel kõik pakendiinfolehelel nimetatud nõmedad kõrvalmõjud :( Teevad uniseks- linnuke! Võivad põhjustada kõhulahtisust – linnuke! Jne
Lisaks nad on ise suuruselt nii pirakad, et hea üldse, et kurgust alla suudan nad uhada. Neid tuleb võtta vahetult enne sööki ja vähemalt klaasi veega. Ja üldse need panevad mind janutama. Igapäev joon tubli 2 liitrit vedelikku kui mitte rohkem. Oma uniseks tegeva kõrvamõjuga olen ma nagu väike beebi. Ärkan üles (kl 7.30), võtan oma rohu, söön koos Mihkliga, siis ta läheb tööle ja mina püüan Harry Potterit lugeda, kuid silmad ei püsi üldse lahti. Siis keeran magama. Täna magasin mingi 3-4 tundi. Vahepeal on vaja vetsus käia, sest eks see vedelik peab ju kuskilt välja tulema. Õnneks võtan meid rohtusid ainult kokku 5 päeva. Siis peaks kõik oky-doky olema. Eks näis. Nädalavahetuseks tahaks jälle jalule saada, sest Katre ja Indrek ostsid minibussi ning nad võtaksid meid see näd.vahetus kuhugi kaasa.
Ma tahan oma kuulmist ja maitsemeeli tagasi saada! Üldse ei ole fun nautida sööki, kui maitset peaaegu ei tunnegi. Üks päev siis mõtlesin, et kui maitset ei tunne, et siis võin ju küüslauku süüa ja terveks saada. No kui ma siis võtsin seda puhast küüslauku, siis ikka tundsin selle maitset küll!! Ja kuidas veel. Aga võtsin juustu juurde ning sõin võidukalt terve küüne kenasti ära. Pärast veel 2 päeva tundsin seda oma suus või kuskil söögitorus tulemas.
Update (seisuga 4.detsember)
Võtsin oma 5-päevase antibiootikumide kuuri ära ja olin sama tark kui kuuri alguses. Valu enam ei teinud, kuid kuulmist endiselt ei olnud. Adelaides oleku ajal käisin taaskord arsti juures, maksin 55 dollarit, et arstionu saaks öelda, et ostku ma teine pakk neid samu tablette veel välja ja krõbistagu aga edasi. Ütles, et need on head rohud. Jah, raudselt. Teevad ruttu terveks ja ebameeldivaid kõrvalmujusid ka ei ole. (kuuled seda iroonia nooti, jah?)
No mind mingi tühine kõrvapõletik ei murra! Järgmine päev hullasin okeaanilainetes nagu ei midagi.
Praeguseks on teine 5-päevane kuur ka läbi. Jummal tänatud! Enam ei oleks suutnud seda taluda, sest neil leidus veel kõrvalmõjusid! Nad ajasid mu kõhu punni nagu ma oleks 7 kuud rase. Ja siinkohal ma ei liialda. Ma ei saa teile pilte üles riputada, sest muidu mõni arvaks, et ma püüangi rasedust maha salata.
Kõrvad tunduvad peaaegu et lahti. Vask on veel kahtlane.
Kosuv Marilin
3 kommentaari:
Saa nüüd terveks ükskord! Kuulmine tuleb tulevikus kasuks!
Thanks, Olga! There's a point in your story :)
Aga kuidas ma SINU blogile juurde saan?? Siin sinu kasutaja nimel klikkides annab mulle juba ei tea mitmendat paeva veateate... ma ei ole saanud sinu tegemistest juba varsti mitu kuud lugeda. Muutun rahutuks. Sul ikka blog toimib?
Marilin
http://www.-bio-olga.blogspot.com/
ma pean tunnistama, et on olnud nii kole kiire, et ei ole saanud sisse krijutamiserütmi sel aatsal. blog uueneb nii kord kuus.
Postita kommentaar