Njah. Peab tõesti tõdema, et meie blogi tähelepanelikul lugejal on õigus. Mõned jutud on veel rääkimata. Seda aga ainult sellel põhjusel, et ei olnud nagu väga head pildimaterjali teksti juurde vürtsiks panna. Kaua sa ikka loed mu igavaid seletusi ja nõmedaid näiteid elust Austraalias. Pilt on ikka see, millega rohkem kui tuhat sõna juurde lisad ja asja huvitavaks teed. Nagu juba mainitud oli fotokas vahepeal väge täis ja jukerdas. See pani ka asjad paika.
Teen siis nüüd väikse kokkuvõtte ja annan natuke aru.
Eelmisel reedel (09.11) käisime Marilini töökaaslase Melissa juures õhtusöögil. Melissal oli plaanis meile Sheppard Pie’d pakkuda. Pakkisime meid siis ilusasti tema pisikesse Fordi (selline Austraalia Fiesta) ja vurasime poodi. Teepeal suutsime veel väikese peatuse teha ja imekombel veel kaks inimest ära mahutada.
Poeskäik läks libedalt. Varusime mõõdukalt toorainet ja jooki ning vurasime Melissa poole.
Sheppard Pie on iseenesest nagu kartulipudru hakkliha, juurviljade ja juustuga. Mitte lihtsalt läbi segatud vaid kihilisena ahjus üleküpsetatud. Iseenesest väga maitsev, kui jätta kõrvale see, et kohalikud ei armastanud söögile maitseaineid panna. Meie nõudmise peale pandi näpuptsaga kaheksa inimese portsu peale natuke soola ja kirtsutati nina. Egas midagi, pidime söögi vürtsitamise enda peale võtma. Söök ise maitses aga suurepäraselt.
Pärast sai veel niisama istutud, juttu aetud, õlut trimbatud ja mingit Cluedo lauamängu mängitud. Kena vaikne õdak oli.
Laupäeval oli esimene ilma vihmata ja soem ilm üle pika aja. Selle huvitava nähtuse puhul sai kohe plaane tehtud. Plaaniks sai Katre ja Indreku härberi külastus ja grillimine. Kuna tegu on äärmiselt meeldiva perekonnaga (neil on ka kaks pisikest blondi peaga mudilast), siis läks grillimine sujuvalt üle väikeseks kohviks, koogiks, jäätiseks ja likööriks. Peab mainima, et kõik need meeldivad asjad tulles hea perenaise käe alt olid just see, mida laupäevasest päevast oodata. Ei saa ka mainimata jätta, et meeleoluka õhtu venimise põhjuseks võib ka pidada Aliase mängimist ja Tantsupeo DVD vaatamist ja seda, et laual oli ikka Vana Tallinna liköör. Ühesõnaga 5+ Mardipäeva tähistamise üritus.
No ja selle eestlastega läbikäimise kohta võin ainult seda öelda, et meie käime läbi ainult meeldivate ja huvitavate inimestega. Mis teha, kui ka siin kaugel maal nendest mõned eestlased juhtuvad olema. Seda ei maksa võtta, kui et plokk on ees ja välismaalastega ei suhtle. Suhtleme kõigiga, kellega kontakt tekib. Pahatihti peab aga ise maru palju pushima, et saada üle pealiskaudsest „Hi, How are You” efektist ning alles seejärel saab rääkida kontakt tekkimisest.
Aga noh eks natuke pikemalt välismaal viibinud inimesed tea täpselt millest jutt käib.
Sõbrad tekivad ikka aastatepikkuse rassimise ja jändamise tagajärjel : )
Tervitades
Mike
Teen siis nüüd väikse kokkuvõtte ja annan natuke aru.
Eelmisel reedel (09.11) käisime Marilini töökaaslase Melissa juures õhtusöögil. Melissal oli plaanis meile Sheppard Pie’d pakkuda. Pakkisime meid siis ilusasti tema pisikesse Fordi (selline Austraalia Fiesta) ja vurasime poodi. Teepeal suutsime veel väikese peatuse teha ja imekombel veel kaks inimest ära mahutada.
Poeskäik läks libedalt. Varusime mõõdukalt toorainet ja jooki ning vurasime Melissa poole.
Sheppard Pie on iseenesest nagu kartulipudru hakkliha, juurviljade ja juustuga. Mitte lihtsalt läbi segatud vaid kihilisena ahjus üleküpsetatud. Iseenesest väga maitsev, kui jätta kõrvale see, et kohalikud ei armastanud söögile maitseaineid panna. Meie nõudmise peale pandi näpuptsaga kaheksa inimese portsu peale natuke soola ja kirtsutati nina. Egas midagi, pidime söögi vürtsitamise enda peale võtma. Söök ise maitses aga suurepäraselt.
Pärast sai veel niisama istutud, juttu aetud, õlut trimbatud ja mingit Cluedo lauamängu mängitud. Kena vaikne õdak oli.
Laupäeval oli esimene ilma vihmata ja soem ilm üle pika aja. Selle huvitava nähtuse puhul sai kohe plaane tehtud. Plaaniks sai Katre ja Indreku härberi külastus ja grillimine. Kuna tegu on äärmiselt meeldiva perekonnaga (neil on ka kaks pisikest blondi peaga mudilast), siis läks grillimine sujuvalt üle väikeseks kohviks, koogiks, jäätiseks ja likööriks. Peab mainima, et kõik need meeldivad asjad tulles hea perenaise käe alt olid just see, mida laupäevasest päevast oodata. Ei saa ka mainimata jätta, et meeleoluka õhtu venimise põhjuseks võib ka pidada Aliase mängimist ja Tantsupeo DVD vaatamist ja seda, et laual oli ikka Vana Tallinna liköör. Ühesõnaga 5+ Mardipäeva tähistamise üritus.
No ja selle eestlastega läbikäimise kohta võin ainult seda öelda, et meie käime läbi ainult meeldivate ja huvitavate inimestega. Mis teha, kui ka siin kaugel maal nendest mõned eestlased juhtuvad olema. Seda ei maksa võtta, kui et plokk on ees ja välismaalastega ei suhtle. Suhtleme kõigiga, kellega kontakt tekib. Pahatihti peab aga ise maru palju pushima, et saada üle pealiskaudsest „Hi, How are You” efektist ning alles seejärel saab rääkida kontakt tekkimisest.
Aga noh eks natuke pikemalt välismaal viibinud inimesed tea täpselt millest jutt käib.
Sõbrad tekivad ikka aastatepikkuse rassimise ja jändamise tagajärjel : )
Tervitades
Mike
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar